|
|
|
|
Meil on rõõm edastada 13. Euroopa Lugemiskonverentsi patronessi Ingrid Rüütli
tervitus konverentsil osalejatele.
Inimkond on loonud erinevaid kultuurilevi vorme.
Suulises kultuuris anti kõik teadmised, oskused ja väärtused edasi vahetus suhtlemises, suulise pärimuse ja jäljendamise teel. Ainsaks mälukandjaks oli inimese teadvus.
Kirjaliku kultuuri leviku eelduseks oli üldine kirjaoskus. Tekkisid koolid, trükikunst, raamatud ja ajakirjandus.
XX sajandi teisel poolel tõusis esiplaanile audiovisuaalne infolevi - raadio, kino, televisioon, video. Lugemisoskuse tähtsus vähenes.
Kaasaegse infoühiskonna märksõnaks on internet. Virtuaalne infolevi on taas tõstnud kirjaoskuse tähtsust. Samas võimaldab see ühendada nii kirja kui audiovisuaalseid vorme. Tulevik kuulub multimeediale, mis ei vähenda, vaid pigem suurendab kirjaoskuse tähtsust. Multimeedia võimalused on praktiliselt piiramatud. Ühelt poolt hoogustab see globaliseerumist, teisalt võimaldab märksa enam individuaalseid valikuid kui raadio ja televisioon.
Eestlased omandasid lugemisoskuse juba 17. sajandil, mil asutati laialdane külakoolide võrk. Üldine kirjasoskus sai otsustavaks teguriks eesti rahvuse kujunemisel 19. sajandil, mis viis XX sajandi alguses Eesti omariikluse tekkeni. Üldine kirjaoskus oli ka eelduseks, et oleme tänapäeval ühed aktiivsemad arvutite ja interneti kasutajad maailmas.
Infoühiskonna tekkimine on toonud kaasa uusi probleeme. Keskseks kujuneb globaliseerumise ja identiteedi vastuolu. Probleemiks jääb, kuidas mõjutab infoühiskond rahvuslikke arenguid, eriti väikeriikides. Rahvuskeelte ja -kultuuride kestmise oluliseks tagatiseks kujuneb emakeelse digitaalse infolevi keskkonna loomine. Siia kuulub omakeelne arvutitarkvara, samuti rahvuskultuuride jäädvustamine ja vahendamine digitaalsete mälukandjate vahendusel.
Tervitan kõiki käesolevast konverentsist osavõtjaid, soovin viljakaid diskussioone ja lahenduste leidmist paljudele aktuaalsetele probleemidele!
Lisainformatsioon:http://www.president.ee/est/proua_ingrid/
|
|
